Prantsuse buldog on algselt aretatud Inglismaal kui inglise buldogi miniatuurne variant. 1860. aastal viisid prantsuse aretajad neid koeri oma kodumaale ja ristasid prantsuse terjeritega. Kui uus tőug Inglismaale tagasi näitusele viidi, tekitas nimi prantsuse buldog palju kära, sest tegelikult oli buldog ikka olnud inglise tőug ja just selle riigi kultuuri sümbolik
Iseloom
Prantsuse buldog on meeldiv kaaslane. Ta on väga mänguhimuline ja kiinduv. Samuti on neil omadus veiderdada, nad lihtsalt on lőbusa iseloomuga, uudishimulikud ja vilkad. Prantsuse buldog saab hästi läbi nii vőőraste inimeste kui teiste koertega, kuid on tihti lausa aheldatud ühe konkreetse inimese külge. Vőőraste koertega mängib ta enamjaolt hästi, vaid mőned isased vőivad olla agressiivsed. See tőug vajab väga seltskonda, teda omades ei saa teda ignoreerida. Muidu on ta isepäine, kuid kannatlik omanik vőib teda väga hästi treenida. Niisama ilmaasjata ta ei klähvi ja taktitundeliste lastega saab ta samuti hästi läbi. Ent hiirtele peab ta armutut jahti.Tervis ja hooldamine
Levinumad on hingamisprobleemid, eriti kui koer on ülekaaluline. Vőivad nohiseda ja norsata. Prantsuse buldogid ei uju, kuna neil on selline kehaehitus, seepärast peab olema eriti ettevaatlik veekogude läheduses.Poegimisel vőib minna kirurgilist abi, sest kutsikate pead on väga suured. Täiskasvanud isane koer kaalub 9-10 kg, samas suuremat tüüpi koerad on 10-13 kg
Prantsuse buldogiga peab olema ettevaatlik kuuma ilmaga, sest ta armastab joosta ja mängida ja vőib seda teha tunde, kui omanik teda vaid laseb. Mőnel lihtsalt on rohkem energiat kui teisel. Samuti on ta tundlik ka liigsele külmale, ehk stabiilne temperatuur on talle parim.Prantsuse buldog sobib korterikoeraks, kuid püsib ka toas aktiivsena.
Allikas: www.bulltoy.ee
Tõustandard
PÄRITOLU: Prantsusmaa
KASUTUS: seltsi- ja valvekoer
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 9
Seltsi ja kääbuskoerad
Alarühm 11
Kääbusmolossid
Töökatseteta
LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE:
Ilmselt on sarnaselt kõikide mastifidega pärit Epüürose ja Rooma Keisririigi molossides ja on Suurbritannia buldogi, alanide (keskaegne hõim), mastifite ja Pranysusmaa väikeste mastifite sugulane. Tänapäeval tuntud buldog on Pariisis 1880 aastatel tegutsenud innukate aretajate erinevate ristandite tulem.
Sel perioodil oli buldog “Les Halles’I” (turu) lihunikele ja voorimeestele kuuluv koer, kes peagi vallutas oma erilise välimuse ja iseloomuga kõrgema seltskonna ja kunstnike ringkonnad. Seejärel propageeris tõug ennast kiiresti ise.
Esimene tõuklubi asutati 1880.a. pariisis. Esimesed sissekanded tõuraamatusse pärinevad 1885. aastast ja
esimene standard kinnitati 1898 – aastal, mil Prantsusmaa Koerte Keskühing (Société Centrale Canine) tunnustas prantsuse buldogi kui omaette tõug. Esimest korda näidati tõugu näitusel aastal 1887. Standardit on muudetud 1931., 1932. ja 1948.a. ning selle sõnastasid 1986.a. uuesti H.F.Reant ja R.Triquet (FCI avaldas selle 1987.a.) ja seejärel 1994.a. Prantsuse Buldogi Klubi Komitee koostöös R.Triqet’ga.
ÜLDMULJE:
Tüüpiline väikest kasvu moloss. Kuigi väikest kasvu, on ta võimas. Lühike, igas suhtes kompaktne, lühikese karvaga, lühikese koonuga, nösuninaga, kikkis kõrvadega ja loomuliku lühikese sabaga. Peab olema aktiivse looma välimusega, on intelligentne, väga lihaseline, kompaktse ehitusega ja väga toeka luustikuga.
KÄITUMINE/ISELOOM:
Seltskondlik, elav, mänguhimuline, sportlik, innukas. Eriti kiindunud oma pererahvasse ja lastesse.
PEA:
Peab olema väga tugev, lai ja kandiline, peanahk moodustab peaaegu sümmeetrilised voldid ja kurrud.
Buldogi pead iseloomustab ülalõua-ninaosa kokkusurutus; kolju teeb pikkuses kaotatu tasa laiusega.
PEAPIIRKOND:
Kolju: avar, peaaegu lame, otsmik on väga esiletungiv.
Kulmukaared on selgelt märgatavad, neid lahutab silmadevaheline sügav vagu. Vagu ei tohi ulatuda laubani.
Kuklakühm on praktiliselt märkamatu.
Üleminek laubalt koonule: tugevasti rõhutatud.
NÄOPIIRKOND:
Nina: lai, väga lühike, ülespoole pööratud, avatud ja sümmeetriliste sõõrmetega, mis on tahapoole kaldu.
Sõõrmete ja nösunina (st ülespoole pööratud nina) suund peab siiski võimaldama normaalset hingamist.
Koon: väga lühike, lai, kontsentriliste (ühiskesksete) sümmeetriliste voltidega, mis laskuvad ülamokalt. (Koonu pikkus on ligikaudu 1/6 pea kogupikkusest.)
Mokad: paksud, pisut lõdvad ja mustad. Ülamokk ühineb alumisega uuesti viimase keskel, kattes täielikult hambad, mis ei tohi iial nähtavad olla. Ülamoka prfiil on laskuv ja ümar. Keel ei tohi kunagi välja paista.
Lõuad: laiad, kandilised, võimsad. Alalõug on laia kaarega, mis lõpeb ülalõualuu ees. Kui koera suu on suletud, muutub esiletungiv (ettelõualisus-alahambumine) alalõualuu mõõdukamaks tänu alumiste lõualuude harude kurvile, mida on vaja alalõualuu liigse nihkumise vältimiseks.
Hambad: alumised lõikehambad ei tohi iial olla ülemiste lõikehammaste taga. Alumiste lõikehammaste kaar on
ümar. Lõug ei tohi avaldada lateraalset kõrvalekallet ega väänet. Lõikehammaste kaarte (incisorial arches) paigutust ei tohi rangelt piirata, oluline on see, et ülemise ja alumise lõualuu sulgemine kataks täielikult hambad.
Põsed: põselihased on hästi arenenud, kuid mitte esiletungivad.
Silmad: elava pilguga, madala asetusega, üsna kaugel ninast ja eriti kaugel kõrvadest, tumedad, üsna suured, ümarad, pisut pungis, kuid kui koer ette vaatab pole silmavalget näha. Silmaääred peavad olema mustad.
Kõrvad: keskmise suurusega, juure lähedal laiad ja otstest ümarad. Kõrge asetusega, kuid mitte liialt lähestikku, hoiavad kikki. Ava on ettepoole avatud. Nahk peab plema õrn ja puudutades pehme.
KAEL:
Lühike, pisut kaardunud, ilma lõdva rippuva nahata.
KERE:
Seljajoon: tõuseb kasvavalt landme piirkonnas ja laskub järsult saba suunas. Taoline seljajoon on väga soositud ja ta tekib tänu lühikesele landmepiirkonnale.
Selg: lai ja lihaselines
Nimme(lanne): lühike ja lihaseline.
Laudjas: längus.
Rindkere: silindrikujuline ja sügav; rinnakorv on tünjas,
väga ümar.
Eesrind: lai
Kõht ja kube: ülestõmmatud, kuid mitte ülemääraselt.
SABA:
Lühike, madala asetusega tuharate lähedal, juurelt jäme, loomupäraselt sõlmes või käändunud ja otsast kitsenev. Isegi liikumisel peab jääma horisontaalasendist allapoole. Suhteliselt pikk saba (mis ei ulatu kandluu otsast allapoole), mis on sõlmes ja kitsenev, pn lubatud, kuid mitte soovitatav.
JÄSEMED:
ESIJÄSEMED: profiilis ning eest vaadatuna on esijäsemed vertikaalsed ja paraleelsed ning üksteisest
hästi eraldatud.
Õlad: lühikesed, paksud, tugeva ja märgatava lihastikuga.
Õlavars: lühike.
Küünarnukk: vastu keret.
Küünarvars: lühike, sirge ja lihaseline.
Ranne ja kämmal: tugev ja lühike.
TAGAJÄSEMED: tugevad ja lihaselised, tagajäsemed on esijalgadest pisut pikemad ja tõstavad seega tagaosa.
Jäsemed on nii profiilis kui ka tagant vaadates vertikaalsed ja paraleelsed.
Reis: lihaseline, tugev kuid mitte liialt ümar.
Kannaliiges: suhteliselt madala asetusega, liigsete nurkadeta, kuid loomulikult ka mitte sirge.
Kand: tugev ja lühike. Prantsuse buldog peab sündima ilma tagumisteliigvarvasteta.
KÄPAD: esikäpad on ümarad ja väikesed, st kassikäpad, kindlalt maas, pisut väljapoolepöördunud. Varbad on
kompaktsed, küüned lühikesed, paksud ja hästi eraldatud.
Padjandid on kõvad, paksud ja mustad. Tiigrikarva isenditel peavad küüned olema mustad. Kirjutel (caille=
tiigrimustriga kollast värvi keskmise suurusega valgete laikudega) ja kollastel isenditel eelistatakse tumedaid küüsi, kuid heledaid ei karistata. Tagakäpad on kompaktsed.
LIIKUMINE:
vaba liikumine, jäsemed liiguvad paraleelselt keha keskjoonega.
KARVKATE:
KARV: ilus, sile karv, liibuv, läikiv ja pehme
VÄRVUS:
- Ühevärviline kollane, triipudega või ilma, väheste laikudega.
- Kollane, triipudega või ilma, keskmiselt või valdavalt laikudega kaetud.
Kõik kollased varjundid on lubatud, alates punasest kuni helepruunini (piimaga kohvi värv). Täiesti valgeid koeri klassifitseeritakse “triibulisteks, valdavalt valgete laikudega kollaseks”. Kui koeral on väga tume nina, tumedate silmaääristega tumedad silmad, võib väga kaunite isendite puhul pigmendi puuduse näo piirkonnas erandkorras andestada.
SUURUS JA KAAL:
Kaal ei tohi olla väiksem kui 8 kg ega ületada 14 kg, kui buldog on heas konditsioonis ja kui suurus on kaaluga proportsioonis.
Tagasi
