Koerte katk - pőhjustajaks katku viirus. Nakkub peamiselt piisknakkuse teel, kuid levib ka väljaheidete kaudu, őnneks ei ole viiruse eluvőime väljaspool nakkusekandjat pikaajaline. Peiteaeg on 1-3 nädalat. Kliinilised tunnused: palavik, isutus, oksendamine ja kőhulahtisus, köhimine, pőletikulised ja nőret eritavad silmad ja/vői nina, kopsupőletik, halvatused, paistetused (nt nina). Alla aasta vanused koerad on vastuvőtlikumad, suremus on suhteliselt kőrge.
Marutőbi - pőhjustajaks neurotroopne rabies-viirus. Nakkub sülje kaudu, eeskätt hammustuse teel, on ravimatu ja lőpeb surmaga. Peiteaeg on 2 nädalat kuni mitu kuud. Kliinilised tunnused: koera muutunud käitumine, apaatsus, agressiivsus, hallutsinatsioonid, isutus, neelamishäired, isutus, veekartus, hiljem halvatus ja surm.
Parvoviirus - pőhjustajaks parvo-viirus. Nakkub peamiselt väljaheidete teel, samuti vőivad viirust edasi levitada terved loomad, aga ka inimesed. Viirus on elujőuline aastaid. Peiteaeg 4-7 ööpäeva. Kliinilised tunnused: väsimus, isutus, äge oksendamine, kőhulahtisus, vőimalik et verine. Eriti vastuvőtlikud on kutsikad, tihti saab saatuslikuks viirusega kaasnev südamelihase pőletik ja organismi veevaegus. Äkksurm vőib saabuda ka ilma eelnevat kliiniliste sümptomiteta.
Kennelköha - pőhjustajaks adenoviirus 2 (CAV 2), Bordatella Bronchiseptica - bakter ja parainfluentsaviirus (CPI). Nakkub piisknakkusena. Peiteaeg 1 nädal. Kliinilised tunnused: raiuv, kuiv köha, nőretav nina, palavik, kopsupőletik, neelupőletik ja isutus.
Leprospiroos - pőhjustajaks leptospiira viirus. Nakkub näiteks näriliste uriini kaudu, ka saastunud vees ujumisel. Vőib kanduda ka inimesele. Peiteaeg 5-20 päeva. Kliinilised tunnused: lühiajaline palavik, apaatsus, kőhulahtisus, oksendamine, kollatőbi, närvisüsteemi, neeru, maksa, mao ja seedekanali kahjustused, aneemia, unisus, isutus.
Viiruslik hepatiit - pőhjustajaks adenoviirus 1 (CAV1). Nakkub haigestunud loomaga kokkupuutel, süljest ja väljaheidetest. Ka tervenenud looma väljaheidetes on viirused elujőulised mitmeid kuid. Peiteaeg 1-9 ööpäeva. Kliinilised tunnused: suurenenud lümfisőlmed, palavik, silmapőletikud, isutus, suurenenud janu, oksendamine ja kőhulahtisus, kőhuvalu, heledad limaskestad, hiljem limaskestad muutuvad kollakaks, tekivad verejooksud. Vőib esineda ka äkksurma šoki tagajärel ilma kliiniliste sümptomiteta. Tervenenud loomale vőib kőrvalnähuna tekkida silma sarvkesta hägustumine.
Vaksineerimise rusikareeglid.
-
Vaktsineerimise ajal peab koer olema täiesti terve.
-
Koerale teostatakse ussitőrje u 2 nädalat enne vaktsineerimist.
-
Et koer saaks vaktsineerimisest maksimaalset kasu, on soovitatav kompleksvaktsiini "marki" aeg ajalt vahetada.
-
Vaktsineerimise efektiivsust silmas pidades on soovitatav teostada vaid üks vaktsineerimine korraga, st komplektsvaktsiini mitte kasutada korraga rabies-vaktsiiniga, eriti kehtib see kutsikate puhul.
-
Kui vaktsiin on tekitanud koerale vaktsineerimis järgselt kőrvalnähte, ei tasu järgmisel korral sama vaktsiini kasutada
-
Emase koera enne paaritust kasutatavad vaktsiinid ei tohiks olla vanemad kui 1 aasta, ideaalne oleks, kui koer oleks vaktsineeritud u pool aastat enne paaritumist. Elusvaktsiiniga ei tohiks vaktsineerida tiinet vői imetavat koera.
-
Kui emane koer on asjatundlikult ja őigeaegselt vaktsineeritud, saavad kutsikad esimestel elupäevadel ternes-piimast piisavalt immuunsuse, see immuunsus toimib kutsikate 12-nda elunädalani.
-
Kutsikas reageerib vaktsiinile alles peale emalt saadud immuunsuse kadumist, alla 12 nädalase kutsika vaktsineerimisel pole tavaliselt mőju. Siiski, elus parvoviiruse-vaktsiinid suudavad mingil määral läbida maternaalsed ehk siis emapiimast saadud anti-kehad. Parvoviirused on vaktsiinides kas elusad vői tapetud.
-
Kutsika immuniteet on tavaliselt hea kaks nädalat peale teostatud vaktsineerimist ja väga hea, kui vaktsineerimisest on möödunud 4 nädalat. Et immuniteet oleks maksimaalselt efektiivne, on vaja teostada kordusvaktsineerimine.
Viimaste uurimuste järgi ei ole mőtet üle 10 aasta vanust koera vaktsineerida, sest ta on oma elu jooksul vaktsiinidest saanud piisava immuniteedi. See kehtib loomulikult vaid sellisel juhul, kui koer on kogu ome elu korrektselt vaktsineeritud.
Artiklis kirjutatud reeglid olid refereeritud ajakirjast "Koiramme".
Tagasi
