Kaukaasia lambakoer
Tegu on väga vana koeratőuga, pärit on nad Kaukasuse mäestiku aladelt. Teda kasutati eelkőige karja ja kodude kaitsmisel.

Kaukaasia lambakoerad on üle keskmise või keskmise kasvuga tugeva kuni tugev-toore kehaehitusega koerad; nad on juba loomu poolest võõraste suhtes järsud ja umbusklikud. Need eripärad, ja sellele lisaks tema väljapaistev püsivus, vähenõudlikkus ja võime kohaneda erinevates ilmastikuoludes, võimaldasid kaukaasia lambakoera töösse rakendamist peaaegu kõikides Nõukogude Liidu klimaatilistes regioonides.

Enamlevinud on kaukaasia lambakoerad Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaani liiduvabariikides, Kabardino- Balkaari, Dagestani ja Kalmõki autonoomsetes vabariikides, Põhja-Kaukasuse kaugematel stepialadel ja Astrahani ümbruses.

Transkaukaasia piirkonnas on koerad sageli massiivsemad, stepialadel seevastu kergemad, kõrgejalgsemad, sageli ka lühikarvalised.

Kaukaasia lambakoer on iseloomult valvuri tüüpi, tal on väga tugevalt välja arenenud valve- ja kaitseinstinktid. Seega ei sobi ta igaühele, peab olema kogemusi, et juba kutsikana selgeks teha, et tema on karja kőige madalam liige.
Öeldakse, et ta vaistlikult tajub inimese kavatsusi. Ta on vőőraste suhtes umbusklik ja alati valmis oma perekonda kaitsma. Iseloomult on nad muidu rahulikud, julged ja perekonnale truud. Vajavad kindlasti varajast koolitamist, sotsialiseerimist kutsikaeas. Nende areng on aeglane, öeldakse et 1 aastasel kaukaaslasel on alles 3 kuu vanuse kutsika mőistus ja kombed.

Kaukaasia lambakoera turjakőrgus on 64-72 cm, kaal 46-70 kg. Karvkate on tihe, paksu aluskarvaga, väga ilmastikukindel, sirge, värvuselt tumedatipuliste karvadega hall heledates ja punakates toonides, punane, őlevärvi kollane, valge, mustjaspruun, tiigrikirju, samuti kombinatsioonis valgega (valge kőhualune,kael, rind ja käpad) vői laiguline.

Tõustandard

PÄRITOLU : Venemaa

KASUTUS : Karjakoer, kaitse- ja valvekoer

F.C.I. KLASSIFIKATSIOON :
Rühm 2
Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad.
Alarühm 2.2
Molossid, mäestikukoerad.
Töökatseteta.

KÄITUMINE/ISELOOM:
Tugev, tasakaalukas, rahulik iseloomutüüp selgelt väljendunud ja aktiivses vormis avalduva
kaitsereaktsiooniga. Tüüpilised on teravus ja umbusklikkus võõraste suhtes.

KONSTITUTSIOONITÜÜP :
Tugev kuni tugev-toores välimus massiivse luustiku ja tugeva lihastikuga. Nahk on paks, kuid elastne.
LUUSTIKUINDEKS :
(st kämblaümbermõõdu ja turjakõrguse suhe) : isastel 21 – 22, emastel 20 – 22.

FORMAADIINDEKS :
(kerepikkus x 100 suhe turjakõrgusesse) : 102 – 108.
SUGUPOOLETÜÜP :
Hästi väljendunud. Isased on suuremad ja massiivsemad.
Emased on veidi väiksema ja kergema kehaehitusega.
PEA :
PEAPIIRKOND :
Kolju : Massiivne, laia lauba ja tugevasti väljendunud sarnakaartega. Lai lame laup, mida poolitab kerge
laubavagu.
Üleminek laubalt koonule : Üleminek kolju-osalt koonupartiile on kergelt rõhutatud.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Tugev, lai, must. Valgetel ja helenisukarvalistel isenditel on lubatud pruun ninapeegel.
Koon : Lühem kui laubaosa, peaaegu märkamatult ahenev.
Mokad : Paksud, kuid suletud ja kuivad.
Hambumus : Valged, suured, hästi arenenud, tihedalt üksteise kõrval asuvad hambad. Lõikehammaste juured
asuvad ühel joonel. Käärhambumus.
Silmad : Tumedad, keskmise suurusega ja ovaalse kujuga, sügaval asetsevad.
Kõrvad: Rippuvad, kõrgele kinnitunud, alati lühikeseks kupeeritud.

KAEL :
Väga tugev ja lühike. Mitte kõrge asetusega, seljajoone suhtes umbes 30-40 º nurga all.

KERE :
Turi : Väga lai, lihaseline, alati märgatavalt seljapartiist kõrgemal.
Selg : Väga lai, sirge, lihaseline.
Nimme(lanne) : Lühike, lai, veidi kumer.
Laudjas : Lai, lihaseline, peaaegu horisontaalne.
Rind : Lai, sügav, veidi kumer. Alajoon asub küünarnuki kõrgusel või veidi madalamal.
Kõht : Mõõdukalt ülestõmmatud.

SABA
Kõrge asetusega; rippuvas olekus ulatub kannaliigeseni; võib olla ka sirbikujuline, rõngas või
konksuga. Lubatud on kupeeritud saba.

JÄSEMED:
ESIJÄSEMED : Eestvaates sirged ja paralleelsed.
Labaluu-õlavarre nurk on umbes 100º.
Küünarvarred : Sirged, massiivsed, mõõduka pikkusega.
Kämblad : Lühikesed, massiivsed, püstised ja vaid veidi nõtkuvad.
Esijala pikkus küünarnukini on veidi vähem poolest turjakõrgusest.
Kõrgejalgsuse indeks 50 – 54.

TAGAJÄSEMED : Tagantvaates sirged ja paralleelsed.
Põlveliigesed : Külgvaates sirgevõitu.
Sääred : Lühikesed.
Kannaliigesed : Tugevad, laiad ja sirgevõitu.
Pöiad : Massiivsed, püstise asetusega.
Seismisel ei ole tagajalad tahapoole toetuvad.
Istmikunukist otse alla tõmmatud sirge peab läbima kannaliigese keskkohta ja kulgema piki pöida.
KÄPAD:
(esi- ja tagakäpad): Suured, ovaalse kujuga, kumerad, hästi kooshoidvad varbad.

LIIKUMINE :
Vaba, lihtne ja ühtlane, rahulik samm. Tüüpiline liikumisviis on lühike traav, mis kiirenedes läheb üle
kohmakavõitu galopiks. Jäsemed liiguvad sirgjooneliselt ja paralleelselt, kusjuures edenedes lähenevad keskjoonele.
Nii esi- kui tagajalgade liigesed sirutuvad veidi. Selg ja nimme nõtkuvad elastselt. Traavil peavad turi ja puusad jääma samale tasandile.

KARVKATE:
KARVA STRUKTUUR : Karv on sile, jäme, hästi arenenud heledama alusvillaga. Peas ja jalgade
esikülgedel on karv lühem ja tihedalt liibuv. Karvkate eristub kolmes tüübis :
a) Pikakarvaline pikema kattekarvaga : Pikk karv moodustab kaela ümber laka, tuharatel hästi
arenenud püksid ja jalgade tagaküljed on tugevasti narmastatud. Pikk karv katab saba üleni, mille tõttu
näib see paksem ja kohevam.
b) Lühikarvaline – tiheda, suhteliselt lühikese karvaga, ilma laka, narmastuse, pükste ja sabavimplita.
c) Ülemineku-vorm – pikemapoolne karv ilma laka, narmastatud jalgade, pükste ja koheva sabata.

VÄRVUS : Erinevad halli toonid; mitmesugused toonid, peamiselt heledast kuni roostetoonini, ka roostevärv,
õlgkollane, valge, mullavärvi, vöödiline, kuid ka laiguline ja tähniline.

SUURUS :
Turjakõrgus : Isased mitte alla 65 cm, emased mitte alla 62 cm.
Märksõnad:

Tagasi