Enimlevinud vead kutsika sotsialiseerimisel1. Kutsikas hoitakse saja luku taga, kardetakse, et kuna vaktsineerimised on tegemata, siis enne ei saa sotsialiseerida.
Saab küll! Helidega on vőimalik harjutada kodus, külas käimine on turvaline, kui seal pole vaktsineerimata koeri. Ja mingil määral on kutsikal ka oma emalt saadud immuunsus, vali oma südametunnistuse järgi nö kuldne kesktee. Käi kutsikaga näiteks kohtades, kus ei liigu palju koeri. Haigused vőivad levida ju ka kingade kaudu – seega surnud ring.

2. Kutsikas haaratakse kohe sülle, kui möödub võõras (sageli suurt kasvu) koer vői vőőras inimene
– őpetame sellisel moel teda koerte ja inimeste suhtes asotsiaalseks ja umbusklikuks. Kindlasti saad endale tulevikus vőőraste koerte ja inimeste peale haukuva koera, sest sina ju karjajuhina talle őpetasid, et midagi imelikku on lahti...

3. Kutsikat karistatakse tema peale karjumisega vői koguni füüsiliselt.
No jah, kui endale pisutki selgeks teha, kuidas peaks käituma karjajuht, on siin kommentaarid mőttetud. Ebakindel, närviline ja kergesti ärrituv inimene ei ole kindlasti karjajuht. Veel vähem see, kes peab oma füüsilist üleolekut nőrgema peal tőestama.

4. Kutsikale ei őpetata üksi olemist.
Üksiolemist tuleks őpetama hakata siis, kui koer on oma uue koduga harjunud ja tunneb end seal turvaliselt. Alguses piisab, kui peremees läheb lihtsalt paariks sekundiks teise tuppa, hiljem pikendatakse seda aega järk järgult. Kőige paremini őnnestub see siis, kui kutsikas on söönud vői väsinud.

Üks vőimalus on ka kasutada enne ära minekut mingit kindlat väljendit, näiteks “Lähen ära, ole tubli” vms. Siis peaks koer minema oma asemele puhkama. Muide, kasulik on teada, et kui karjajuht on ära, kari puhkab. Sageli on üksindusahistuse vallandajaks karjajuhi positsiooni puudumine, aga loomulikult on oma roll siin ka geneetikal ja hormonaalsel eripäral.

5. Kutsikale ei vőimaldata kontakte võõraste inimestega vői on need kontaktid ebameeldivad.

Kui kutsikas on aravõitu, ära lase võõrastel teda ehmatada, veel enam, ära lase võõrastel teda katsuda ja tema poole liikuda. Las kutsikas vőtab ise võõraga kontakti, võõras vőiks vaikselt kükitada ja sina kutsikat rõõmsa hääletooniga julgustada. Kui hirm on väga suur, tuleb maiusega meelitada võõrale lähenemist, nagu igasuguse probleemkäitumise puhul tasa ja targu.

6. Kutsikat ei harjutata füüsilise kontaktiga – karvahooldus, hammaste näitamine, küünte lõikamine jms.

7. Kutsikale ei õpetata olema oma peremehega kontaktne – kutsikas peab maast madalast harjuma hoidma end oma karja lähedusse ja vajadusel pidama oma peremehega silmsidet. Jäme viga tehakse, kui hakatakse näiteks kutsikale järele jooksma, ta vőtab seda mänguna, ja väga põneva mänguna.

8. Kui kutsikas tuleb turvatunnet otsima, lükatakse ta eemale – suur viga, see vähendab koera usaldust oma karjajuhi vastu. Sa pead alati oma koerale pakkuma turvatunnet, olema rahulik ja kindlameelne. Muidugi mőista, ei pea sa teda kartmise ajal kiitma – sa ju ei taha tema hirmu süvendada.

Autor: Svetlana Zolotnikova, koertekoolitaja


Tagasi